SA RAPLA MAAKONNAHAIGLA

SIHTASUTUS
RAPLA MAAKONNAHAIGLA

PÕHIKIRI

1. SIHTASUTUSE NIMI, ASUKOHT, TEGEVUSE EESMÄRK JA TÄHTAEG
   1. Sihtasutuse nimeks on : Sihtasutus RAPLA MAAKONNAHAIGLA, lühendatult SA RAPLA MAAKONNAHAIGLA.
   2. Sihtasutuse asukohaks on 79515 Rapla linn, Raplamaa.
   3. Sihtasutuse asutajaks on Raplamaa Omavalitsuste Liit.
   4. Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
   5. Sihtasutuse eesmärk on eriarstiabi osutamine Rapla maakonnas. Sihtasutus võib taotleda oma eesmärkide laiendamist tegevuse parandamiseks, mis ei ole vastuolus ega keelatud kehtiva seadusandlusega ja antud varade valitsemisega. Ülesanded eesmärgi täitmiseks on :
      • haiguste ja vigastuste diagnoosimine ning ravi;
      • meditsiiniteenuste osutamine
      • hooldusravi osutamine;
      • haigusi ennetavate ja tervist säilitavate teenuste osutamine;
      • haigusi ennetavate ja tervist säilitavate üirituste korraldamisel osalemine ;
      • diagnostika ja raviteenuste müümine teistele raviasutustele ;
      • meditsiiniotstarbeliste transporditeenuste osutamine vabariigi piires;
      • rahvusvahelistes projektides osalemine ;
      • muu majandustegevuse arendamine, mille eesmärgiks on vahendite hankimine tervishoiuteenuste paremaks osutamiseks.
      Sihtasutuse finantsvahendid moodustuvad eesmärgiliste ülesannete täitmisel saadavast tulust ja muust tulust, mis ei ole vastuolus käesoleva põhikirja ja seadusandlusega.
   6. Sihtasutus juhindub oma tegevuses EV seadustest, õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
   7. Sihtasutusel ei ole soodustatud isikuid.
   8. Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
   9. Sihtasutuse majandusaasta on 1.jaanuarist - 31.detsembrini.
2. SIHTASUTUSELE VARA ÜLEANDMISE, KASUTAMISE ja KÄSUTAMISE KORD.
   10. Sihtasutuse vara tekib üleantavast Rapla Haigla valduses olevast munitsipaalvarast, ülesannete täitmisel tekkivast tulust, riigieelarveliste ja kohalike omavalitsuste vahendite eraldistest, annetustest, kingitustest, parandustest, sihtotstarbelistest eraldistest ja muust tulust.
   11. Sihtasutusele laekuvad rahalised vahendid võtab vastu Juhatus ja kannab need Sihtasutuse pangakontole. Raamatupidamine kajastab laekunud rahalised vahendid koheselt Sihtasutuse raamatupidamise dokumentides.
   12. Sihtasutusele laekuvad mitterahalised vahendid võtab vastu Juhatus, kes hindab need ja teeb vajalikud Sihtasutusele omandiõiguse üleminekut toestavad toimingud.
   13. Sihtasutusele laekunud sihtotstarbelised annetused võtab Juhatus arvele vastava märkega ja neid kasutatakse vastavalt annetaja soovile. Sihtasutus ei võta vastu seadustega, heade kommetega või tema eesmärkidega vastuolus olevaid sihtannetusi.
   14. Juhatus koostab Nõukogule Sihtasutusele laekunud varadest kokkuvõtte pärast iga kvartali lõppu.
   15. Sihtasutusele laekunud vahenditest moodustub sihtasutuse põhi- ja käibevara vastavalt Raamatupidamise seadusele ja heale raamatupidamistavale.
       Varade valdamise, kasutamise ja käsutamise kord määratakse Nõukogu otsusega kinnitatud vastava juhendiga.
   16. Sihtasutuse vara kasutatakse sihtasutuse põhikirjaliste ülesannete täitmiseks. Vara kasutajaks on Nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses Juhatus.
3. SIHTASUTUSE JUHTIMINE.
   17. Sihtasutuse tegevust juhivad ja korraldavad Juhatus ja Nõukogu.
       
       JUHATUS
   18. Sihtasutust juhib ja esindab Juhatus, mis koosneb ühest liikmest - Juhatajast. Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Juhatuse liige peab andma kirjaliku nõusoleku enda valimiseks.
   19. Juhatuse liige - Juhataja :
       • teostab igapäevaseid Sihtasutuse finantsmajanduslikke tehinguid ;
       • korraldab Sihtasutuse raamatupidamist ;
       • koostab sihtasutuse eelarve projekti ning esitab selle kinnitamiseks Nõukogule;
       • vaatab läbi majandusaasta aruande ja bilansi ning esitab need audiitorile ja Nõukogule kinnitamiseks ;
       • koostab Sihtasutuse arengukava ja esitab selle kinnitamiseks Nõukogule;
       • võtab tööle ja vabastab töötajad, määrab neile töötasud ;
       • koostab ja kinnitab ning kooskõlastab Tööinspektsioonis Sihtasutuse Töösisekorraeeskirjad;
       • otsustab kõigi muude Sihtasutuse tegevust puudutavate küsimuste lahendamise üle, mis ei kuulu Nõukogu pädevusse.
   20. Juhatuse liige (Juhataja) valitakse ja kutsutakse tagasi Sihtasutuse Nõukogu poolt. Asutamiskoosolekul määratakse Juhataja asutaja otsusega. Juhatuse liige valitakse 4 (neljaks) aastaks.
   21. Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsuduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut
   22. Juhatuse liige (Juhataja) võib oma kohustustest tagasi astuda, teatades sellest Nõukogule kirjalikult ette kaks kuud.
       Juhatuse liikme (Juhataja) avalduse läbivaatamisel juhindutakse Põhiseadusest ja kõigist tegelikest asjaoludest. Avalduse rahuldamatajätmise otsus peab olema motiveeritud ning põhinema kehtival seadusandlusel.
       Juhatuse liige (Juhataja) omab õiguse tema tagasiastumise avalduse rahuldamata jätmise otsusele esitada kaebus Rapla Omavalitsuste Liidu täiskogule ühe kuu jooksul pärast Nõukogu otsuse kättesaamist.
   23. Juhatuse liige (Juhataja) peab juhtimisel kinni pidama Nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest või ületavad üheks majandusaastaks eelarves ettenähtud vahendeid, võib Juhatuse liige (Juhataja) teha ainult Nõukogu nõusolekul.
   24. Juhatuse liige (Juhataja) peab esitama Nõukogule kord kvartalis ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.
       
       NÕUKOGU
   25. Sihtasutuse Nõukogu on 7 (seitsme) liikmeline. Nõukogu liikmed valib ja koosseisu määrab Sihtasutuse asutaja oma otsusega (Sihtasutuse asutamisel asutamisotsusega ).
       Nõukogu liikme volituste tähtaeg on 4 (neli) aastat Nõukogu liikmele võib asutaja otsusel maksta tasu konkreetsete tööülesannete täitmise eest, kui Sihtasutuse majanduslik olukord seda võimaldab. Nõukogu liige peab andma kirjaliku nõusoleku enda valimiseks.
       Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tegevust.
   26. Nõukogu liige võidakse ennetähtaegselt sõltumata põhjusest asutaja poolt tagasi kutsuda. Nõukogu liikme ennetähtaegse tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas vähemalt 2/3 Raplamaa Omavalitsuste Liidu liikmetest.
   27. Nõukogu liige võib oma kohustustest ennetähtaegselt tagasi astuda, teatades sellest asutajale ette kirjaliku kaks kuud.
       Nõukogu liikme avalduse vaatab läbi asutaja täiskogu, juhindudes Põhiseadusest, Sihtasutuse põhikirjast ja teistest õigusaktidest.
       Nõukogu liikme ennetähtaegse tagasiastumise avaldus loetakse rahuldatuks, kui selle poolt hääletas vahemalt 2/3 Raplamaa Omalitsuste Liidu täiskogu liikmetest.
   28. Nõukogu koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1 (üks) kord kvartalis. Koosolek tuleb kokku kutsuda, kui seda nõuab Nõukogu liige, Juhatuse liige (Juhataja), audiitor voi Sihtasutuse asutaja.
   29. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 5 Nõukogu liiget. Nõukogu koosoleku otsus loetakse vastu võetuks, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks Nõukogu esimehe hääl.
       Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Nõukogu liikmed.
   30. Sihtasutuse Nõukogu kavandab Sihtasutuse tegevust, korraldab Sihtasutuse Juhtimist ja teostab järelvalvet Sihtasutuse tegevuse üle.
   31. Nõukogu :
       • Kinnitab Sihtasutuse eelarve;
       • kinnitab Sihtasutuse raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande;
       • kooskõlastab Sihtasutuse varade kasutamise ja käsutamise korra;
       • kooskõlastab Sihtasutuse arengukava, informeerides sellest eelnevalt asutajat;
       • annab Juhatuse liikmele (Juhatajale) volitused tehingute teostamiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest;
       • kinnisasjade omandamine, võõrandamine, asjaõigusega koormamine;
       • registrisse kantavate vallasasjade omandamine ja võõrandamine;
       • laenude võtmine;
       • määrab ja kutsub tagasi Sihtasutuse Juhatuse liikme (Juhataja);
       • sõlmib ja lõpetab lepingu Juhatuse liikmega (Juhatajaga) ;
       • määrab Sihtasutuse Juhatuse liikme (Juhataja) palga;
       • määrab igal aastal Sihtasutuse audiitori ;
       • esitab asutajale üks kord aastas tegevusaruande ja ülevaate Sihtasutuse majandustegevusest;
       • täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid.
   32. Sihtasutuse Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige ja protokollija. Protokolli kantakse samuti iga Nõukogu liikme eriarvamus mida ta kinnitab oma allkirjaga.
   33. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda.
       Nõukogu liige vastutab Nõukogus vastu võetud otsuste eest seaduses ettenähtud korras.
       
       
       AUDIITOR
   34. Sihtasutuse audiitori nimetab 1 (üheks) aastaks ja võib kutsuda ennetähtaegselt tagasi Sihtasutuse Nõukogu oma otsusega, mille poolt peab olema vähemalt 2/3 Nõukogu liikmetest. Asutamiskoosolekul nimetab audiitori 1 (üheks) aastaks asutaja.
       Audiitori töö tasustamise korra kehtestab Nõukogu.
4. PÕHIKIRJA MUUTMISE KORD
   35. Sihtasutuse põhikirja muudab asutaja või asutaja tegevuse lõppemise korral Sihtasutuse Nõukogu.
5. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE, ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
   36. Sihtasutuse tegevus lõpetatakse asutaja otsusel.
   37. Sihtasutuse likvideerija (- d) määratakse asutaja poolt.
   38. Sihtasutuse lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras.
   39. Sihtasutuse lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud Sihtasutuse vara üle Raplamaa Omavalitsuste Liidule või tema õigusjärglasele. Õigusjarglase puudumisel mõnele teisele Sihtasutuse eesmärke järgivale sihtasutusele või mittetulundusühingule võimalikult sihtasutuse eesmärke järgiva sihtannetusena.
   40. Sihtasutuse ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras. Uue Sihtasutuse asutamise korral läheb ühinevate Sihtasutuste vara üle uuele Sihtasutusele.
       Jagunemise korral annab jagunev Sihtasutus oma vara üle omandavatele Sihtasutustele.
   41. Sihtasutuse ühinemise ja jagunemise otsustab asutaja.
6. PÕHIKIRJAGA REGULEERIMATA KÜSIMUSED
   42. Käesoleva põhikirjaga reguleerimata küsimused lahendatakse juhindudes kehtivast seadusandlusest.