Teadmiseks haiglas surnud patsiendi omastele

Haiglas surnud isiku surmast teavitab raviarst/valvearst surnu omakseid või tema seaduslikku esindajat võimalikult kohe, kuid mitte hiljem kui 72 tunni jooksul surma fakti tuvastamisest.

Raplamaa haigla koostööpartner on matusebüroo Memoris. Haigla hoiuruumis hoitakse surnukeha kuni kella 11.00-ni. Seejärel toimetab koostööpartner surnukeha külmkambrisse ning on lähedastele abiks ja toeks, et lahkunu ärasaatmine sujuks tõrgeteta. 24 h kontakttelefoni lühinumber 16200

Juhul, kui surnu omakseid või tema seaduslikku esindajat ei ole võimalik 72 tunni jooksul teavitada, korraldab raviarst/valvearst  surnu elukohajärgse kohaliku omavalitsuse teavitamise telefoni või e-posti teel. Kui surnu isikut või elukohta ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab raviarst/valvearst politsei teavitamise telefoni  teel.

Raplamaa haiglas aitab teid vajadusel korralduslikele küsimustele vastuste leidmisel haigla sotsiaaltöötaja tel  48 90 748; 5345 5237.

Oluline teada:

  • Võtke haigla osakonnast kaasa lahkunu isiklikud asjad ja dokumendid. Lahkunu isiklikud asjad ja väärtesemed tagastatakse tema omastele isikut tõendava dokumendi alusel. Osakond säilitab lahkunu isiklikke esemeid kuni 30 päeva pärast surma.
  • Küsige arstlik surmateatis.
  • Kui lahangut ei toimu, väljastab surmateatise raviarst osakonnas, kus inimene suri.
  • Surmateatis väljastatakse lahkunu isikut tõendava dokumendi ja lahkunu omakse isikut tõendava dokumendi alusel.
  • Surmateatis väljastatakse matuseteenust osutavale ettevõttele lahkunu omaste kirjaliku volituse alusel.

Kui surma põhjuse selgitamiseks on vajalik patoanatoomiline lahang, annab raviarst teile selle kohta täiendavat teavet.

NÕUANDED ASJAAJAMISEKS

Kuidas surma registreerida
Surma registreerimiseks tuleb seitsme päeva jooksul alates inimese surmapäevast või surnud inimese leidmise päevast esitada perekonnaseisuasutusele avaldus (pdf). Avalduse võib täita ka perekonnaseisuasutuses kohapeal.

Kes saab surma registreerida –

  • abikaasa
  • sugulane
  • hõimlane
  • lahkunuga koos elanud isik
  • tervishoiuteenust osutava asutuse juht
  • politseinik
  • muu isik, kellel on andmeid inimese surma kohta.


Kus saab surma registreerida
Surma saab registreerida:

Kui linnas või vallas asub maavalitsus, registreerib surma maavalitsus. Avalduse surma registreerimiseks võib esitada ükskõik millisele valla-, linna- või maavalitsusele.

Surm registreeritakse kolme tööpäeva jooksul pärast avalduse laekumist. Surma registreerimiseks esitatakse:

  • arstlik surmateatis, politseiasutuse teatis või kohtuotsus surma tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta
  • surnu isikut tõendav dokument
  • avaldaja isikut tõendav dokument.

Surma registreerimisel esitatud surnu isikut tõendava dokumendi jätab perekonnaseisuametnik enda kätte. Kui dokument on välja antud Eestis, toimetab perekonnaseisuasutus selle politsei- ja piirivalveametile, kui välismaal, siis saadetakse see vastavale riigile.


Surmatõendi väljastamine
Surma registreerimisel koostatakse rahvastikuregistris surmakanne ja surma registreerija soovi korral väljastatakse surmatõend. Surma registreerimine ja surmatõendi esmakordne väljastamine on tasuta.

Surnult sündinud lapse surma ei registreerita ning ei väljastata ka surmatõendit. Sellisel juhul tõendab surma arstlik surmateatis.

Välisriigis registreeritud surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille’iga) kinnitatud dokumendid maavalitsusele või Eesti konsulaarametnikule välisriigis. Eestis surma uuesti registreerima ei pea.


Matused
Inimese viimasele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel moel. Sõltuvalt inimese tõekspidamistest ja lähtudes kadunu soovidest, võib valida kahe põhilise matmisviisi ehk kas kirstu- või urnimatuse vahel.

Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused. Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamismatuse puhul.  Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb vaid selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik. Eestis on seni eelistatud usutavade kohaseid kirstumatused, ent viimastel aastatel on oluliselt kasvanud ka urnimatuste arv.

Inimest ei tohi matta enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud, matmine toimub surmatõendi alusel. Vaid surnult sündinu maetakse arstliku surmateatise alusel.


Matusetoetus
250-eurost riiklikku matusetoetust makstakse majanduslikult vähekindlustatud inimestele, kellele määrati toimetulekutoetus kas matusetoetuse taotlemise kuul või sellele eelnenud aasta jooksul vähemalt ühel korral.

Matusetoetust saab juhul, kui esitate avalduse toetuse saamiseks kuue kuu jooksul alates inimese surmapäevast või surmast teadasaamise päevast. Matusetoetuse taotlemise avalduse vormi leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Lisaks riiklikule matusetoetusele maksavad matusetoetust ka mõned kohalikud omavalitsused.


Eesti kalmistute info

Eesti kalmistuportaalist saate otsida informatsiooni teid huvitava lahkunu ja tema viimse puhkepaiga kohta. Samuti saate kiirelt ja mugavalt suhelda kalmistutega ning leiate iga kalmistu kohta andmed ja e-teenused. 


august 2017
E T K N R L P
« juuni    
 123456
78910111213
14151617181920
21222324252627
28293031