Naistearstide sõnumid

RINNAVÄHK ja selle avastamine 

Rinnavähk on rinnakoest lähtuv pahaloomuline kasvaja, mis alguses kasvab rinna piirkonnas, kuid ajapikku levib teistesse elunditesse. Naise rind koosneb rasv- ja side koest, kus paiknevad veresooned, närvid ja lümfisooned ning 15-20 näärmesagarat. Nendest saavad alguse rinnanibuni suunduvad piimajuhad. Rinnavähk võib areneda kõige sagedamini piimajuhades ja ka näärmesagarates. Vähk esineb sagedamini rinna ülemises välimises neljandikus. Rinnavähk on kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja naistel. Eestis haigestub igal aastal rinnavähki umbes 600 naist. Kahjuks avastatakse ligikaudu 30% rinnavähkidest kaugelearenenud staadiumis. Haigus on sage, väga tagasihoidliku kliinilise pildiga (väike sõlmeke rinnas), kuid samas hõlpsasti avastatav ja varases järgus hästi ravitav.
Seega on täielik tervistumine võimalik !
 
On vaja teada vähi tekke riskitegureid, et nende mõjule tähelepanu pöörata.

Riskitegurid on:
     * eriti vara alanud menstruatsioon;
     * hiline menopaus;
     * hormoonasendusravi;
     * suukaudsed antibeebi pillid;
     * lastetus;
     * esimene rasedus peale 30. eluaastat;
     * rinnavähi või muude rinnamuutuste esinemised elu jooksul;
     * vanus üle 50. eluaasta;
     * ebatervislik eluviis – vähene liikumine, kehakaalu tõus üle 10 kg menopausis, alkoholi liigtarvitamine;
     * radioaktiivne kiirgus eriti noores eas;
     * perekondlik eelsoodumus – vähk emal, vanaemal – risk suureneb 2-3 korda.

Et täielikult vähist paraneda, on tähtis rinnavähk varakult avastada !

ENESEVAATLUS 
Alates 20.eluaastast üks kord kuus peale menstruatsiooni, nii võib kiiresti leida mistahes muutuse rinnanäärmes. Kõik muutused ei ole vähimuutused, sageli on healoomulised.
 
Muutused võivad olla: 
     * tihendid ja sõlmekesed;
     * rindade suuruse ja kuju muutus;
     * rinnanibu sissetõmme, asendi või kuju muutused, kortsumine, haavandumine;
     * vedeliku eritus nibust;
     * rinna naha muutused, punetus või muu värvuse muutus, apelsinisarnane konarlikkus;
     * kaenlaaluste lümfisõlmede muutused;
     * valu ühes rinnas või ebamugavustunne rinnas. 


SÕELUURINGUD ehk SKRIININGUD

Nii Eestis kui mujal tehakse rinnavähi avastamiseks sõeluuringuid. Eestis kutsutakse uuringule Haigekassas kindlustatud naised vanuses 50 – 65 eluaastat. Sõeluuringu käigus tehakse iga kahe aasta tagant rindade röntgenuuring ehk mammograafiline uuring. Eestis avastatakse iga 1000 naise kohta 5 – 6 rinnavähi juhtumit just skriiningu käigus.

 
Skriiningul osalemine on äärmiselt oluline  –  vähk tuleb avastada varakult !
 
Sõeluuringud on mõeldud eelkõige tervete ilma kaebusteta naiste uurimiseks. Tänavu kutsutakse uuringule ligi 55000 naist. Haigekassa saadab naistele nimelise kutse postiga rahvastikuregistris olevale aadressile. Aasta alul said kutse vanemad naised, aasta lõpul saavad nooremad.
 
Registreeruda võib telefonil 6274470 ja 6274471. Registreerimisel kontrollitakse eelkõige sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kindlustatutele on uuring tasuta. Väljaspool nimetatud sünni-aastatega naistel on võimalus pöörduda uuringule, tasudes uuringu eest ise.
  
ULTRAHELI UURING
Rinnanäärmete kontrolli saab teostada ka ultraheli uuringuga Rapla Haiglas, eriti kuni 35 – 40 aasta vanustel naistel.
Registreerimiseks pöörduda 
 
Raplamaa Haigla naistenõuandlasse tel. nr. 4890738
Märjamaa Haiglas tel.nr. 4821495.
 
Kes soovivad uuringul kohe osaleda, ei pea tingimata kutset ootama. Registreeruda saab ülalnimetatud telefonidel.
 
Registreeru juba täna sobivasse tervishoiu asutusse kindlustuspiirkonnast olenemata emakakaela PAP testi teostamiseks ja rindade uuringule.
 
EMAKAKAELAVÄHK.
 
Emakakaelavähk on raske haigus naistel ja tänapäeval veel küllalt sagedane. Haigestumus üha nooreneb, st kasvab 15 – 20- 39 aastaste naiste vähki haigestumiste arv. Eestis haigestub emakakaelavähki igal aastal 160 naist. Emakakaelavähi peamiseks tekkepõhjuseks on nakatumine inimese papilloomviirusega ehk HPV-ga (ingl.k. Human Papillom Virus).
HPV on väga levinud viirus. Enamus inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne papilloomviiruse tüübiga. Tänaseks on leitud üle 100 erineva HPV tüübi. Neist 30- 40 tüüpi kahjustavad suguelundeid. Emakakaelavähk on 70% juhtudest põhjustatud HPV tüüpide 16 ja 18 poolt ning 90% teravatest kondüloomidest ehk tüügastest HPV tüüpide 6 ja 11 poolt. Viirus kandub edasi sugulise puutekontakti teel ja seepärast ei pruugi kondoom 100% kaitset anda. Enamikel nakatumise juhtudest suudab inimese kaitsemehhanism ise viirusest vabaneda.
Kõrge riskiga viirustüüpide püsimajäämisel ja riskifaktorite lisandumisel võivad areneda sellised haigused nagu emakakaela -, häbeme- ja tupevähk. Madala riskiga tüüpide puhul tekivad kondüloomid ehk tüükad. Meestel võib HPV sagedamini tekitada teravaid kondüloome, pärakuvähki ja sugutivähki.
Riskifaktoriteks on noorelt alanud suguelu ja sage partnerite vahetus, genitaalherpese ja teiste sugulisel teel edasi kantavate haiguste põdemine, suitsetamine, abordid.Vähi ja kondüloomide parimaks ennetuseks on regulaarne naistearsti külastus, PAP testi teostamine, HPV testi teostamine, kondoomi kasutamine ja vaktsineerimine HPV vastu.
 
PAP test tähendab epiteelrakkude kogumist emakakaela pinnalt ning emakakaela kanalist.spetsiaalse spaatli ja harja abil. Materjal kantakse alusklaasile ja uuritakse tsütoloogia laboratooriumis. PAP testi soovitame teostada alates 20ndast eluaastast neil, kes on olnud seksuaalvahekorras. Test on valutu protseduur, kogu visiit kestab 10 minutit. Regulaarselt võetakse test 2 aasta järel kõigil naistel, kes pöörduvad naistearstile, kohustuslikult aga iga 5 aasta järel. Teadaolevalt avastatakse emakakaelavähk kõige sagedamini nendel naistel, kellel viimase 5 aasta jooksul ei ole PAP testi tehtud.
 
Vähi ennetuses on võimalik uurida HPV viiruse olemasolu emakakaelal. Peale PAP testi on võimalik võtta materjal uuringuks spetsiaalsesse katsutisse ja teha molekulaardiagnostiline uuring spetsiaalses laboratooriumis, kus määratakse viiruse tüüp. Nagu öeldud, on ohtlikud kõrge riskiga tüübid: 6, 11, 16 ja 18, aga ka 31, 33 , 45 ja 52 .
 
Erinevalt paljudest Euroopa riikidest on HPV tüpeerimine Eestis mitte üksnes kättesaadav, vaid ka massiliselt kasutatav. Septembris 2006 andis Euroopa Komisjon loa inimpaplloomviiruse esimese vaktsiini Gardasili kasutamiseks , mis alates novembrist 2006 on Eestis Silgardi nime all.
Vaktsiin on kasutamiseks 9 – 15 aastastel lastel, 16 – 26 aastastel naistel, ka naistel kuni 44 eluaastani. Tegemist on vaktsiiniga, mis pakub kaitset HPV tüüpide 16, 18 ja 6, 11 vastu.
 
Vaktsiin sisaldab ainult viiruse valku ja mitte tervet viirust, seega ei saa vaktsiin nakkust põhjustada. Vaktsiinis sisalduva viiruse valgu poolt põhjustatud organismi immuunvastus annabki kaitse looduslikult esineva viiruse vastu. Vaktsiin siiski ei kaitse nende vähki tekitavate tüüpide eest, mis vaktsiinis ei sisaldu. Lisaks sellele ei kaitse vaktsiin naisi , kes on enne vaktsineerimist juba nakatunud. Seega on väga oluline, et vaktsineeritud naised jätkaksid emakakaelavähi avastamiseks regulaarselt läbivaatustel käimist.  Ideaalsel juhul peaks tüdrukuid vaktsineerima enne, kui nad alustavad suguelu seetõttu, et vaktsiin toimib tõhusalt siis, kui ei ole veel kokkupuuteid ühegi HPV tüübiga, mis on vaktsiini sihtmärgiks. Väga vähesed naised on nakatunud kõigi nelja tüübiga, seega kaitseks neid vaktsiin nende viirustüüpide eest, millega nad veel nakatunud pole.
 
Silgardi vaktsiini süstitakse kuue kuu jooksul kolm korda, teine ja kolmas annus tuleb süstida vastavalt kaks ja kuud kuud peale esimest süsti. Vaktsiin süstitakse käsivarre või reie lihasesse. Seni on vaktsiini kaitse teada 5 aastat, kuid teadusuuringud jätkuvad ja on alust arvata, et see aeg pikeneb.
 
Vaktsineerimiseks pöörduge naistearstile Raplamaa haiglasse või Märjamaa haigla naistekabinetti, vajalik on saada vastav nõustamine.
Vaktsiin on saadaval apteekides retsepti alusel. Korraga kirjutatakse välja üks doos. Terve kuuri maksumus on umbes 325.95 €. Soodustust vaktsiinile pole.
Vaktsineerimise teostamiseks Rapla haigla polikliiniku protseduuride kabinetis annab naistearst kaardi-meelespea. Vaktsiini doosi peate kindlasti laskma süstida kohe peale selle apteegist väljaostmist. (Väljaostetud vaktsiini PEAB HOIDMA KÜLMKAPIS).

NB! Teil on võimalus teostada kogu vaktsineerimine Raplamaa haiglas, tasudes selle eest a’ 95.87 € (see sisaldab ka vaktsiini maksumust; kogu vaktsineerimise hind seega 287.60 €).Süstimise kohta tehakse märge vaktsineerimise kaarti. Täpset informatsiooni saab naistearsti vastuvõtul.
 
Emakakaelavähi varajaseks avastamiseks kutsuvad SA Vähi Sõeluuringud ja Eesti Haigekassa 35- 40 aastasi naisi, kes pole aasta jooksul külastanud naistearsti ja omavad haigekassa kindlustust, emakakaelavähi sõeluuringule. Sõeluuringu käigus võetakse PAP test, mille abil saab avastada raku muutused, mis võivad viia emakakaelavähi tekkimisele ja HPV test viiruse avastamiseks.

Uuringus osalemine haigekassa poolt kindlustatutele on tasuta.
Kutse saamiseks sõeluuringule on vajalik täpsustada oma tegeliku elukoha aadress Eesti Haigekassa Pärnu osakonnas. Kui kutset ei saadeta, võib ka ise end sõeluuringule registreerida.
 
Registreeruge uuringuks Raplamaa Haigla telefonil 48 90 738 tööpäeviti kell 08. 00- 14.00. ja Märjamaa Haigla telefonil 48 21 495 E , K, N kell 08. 00- 14.00.
Samadel telefonidel saab registreeruda ka vaktsineerimise nõustamiseks.
 
TÜTARLAPS JA NAINE, TEE OMA TERVISE HEAKS KÕIK, MIS VÕIMALIK! LASE TEHA PAP TEST, UURI END HPV SUHTES NING LASE END JA OMA LAPSED VAKTSINEERIDA!
 
Lisateavet HPV kohta leiad www.hpv.ee