Puugihaigused ja vaktsineerimine

Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi haigusnähud
 
Puukentsefaliidi viirusega nakatumise järgselt ilmnevad gripitaolised haigusnähud 1 – 2 nädala pärast. Need püsivad kuni nädala, seejärel enamik inimesi tervistub. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida edasi ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletikku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Selliste haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!
Puukentsefaliidi vastu ravi pole, antibiootikumid siin ei aita. Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse. Kui puukentsefaliidi viirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigusetekitajad inimesele üle kanduvad. Borrelianakkuse kõige tavalisem tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustusekohal 1-4 nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.

Puukborrelisoosi ravitakse antibiootikumidega.

Vaktsineerimine

Vaktsineerida on võimalik puukentsefaliidi vastu. Umbes 95% vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest tehakse 1-3 kuulise vaheajaga, kolmas 9 – 12 kuud hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus juba päris hea, kuid see kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks teha kolmas süst. Iga kolme aasta pärast on vaja teha kordussüst. Vaktsineerimisega soovitatakse alustada aprillis, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid võimalik on ka kiirvaktsineerimine enne marja-seene hooaega. „Puugihooaeg” kestab tavaliselt aprillist-oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks siis, kui ööpäevane temperatuur on vähemalt 7 soojakraadi.Vaktsineerimine on vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondade püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale saatmist peaksid vanemad korraldama oma laste vaktsineerimise. Lapsi võib vaktsineerida alates esimesest eluaastast.
Riskirühma kuuluvad ka üle 60-aastased inimesed, kes ehk rohkem kui teised metsas marjul ja seenel käivad. Lisaks on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad.
 
Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunuid inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Kus puuk varitseb

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees. Sealt haagivad nad end inimese riiete külge. Enamasti on puuk rõhukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal. Puuk ei kukuta end inimeste peale puu otsast. Kui märkame puuki ülakehal, tähendab, et ta on sinna juba ronida jõudnud!
 
Tervisekaitseinspektsioon hoiatab võimaluse eest nakatuda puukentsefaliiti ka toorpiima tarvitamise järgselt, kui haigestunud on kitsed ja lehmad ning toiduks tarvitatakse pastöriseerimata piima.

Puugi hammustuse vältimiseks:

* kandke metsas ja niitudel heledat, pikkade varukatega riietust, et puuke märgata;

     * püksisääred toppige sokkide või kummikute sisse;
     * kasutage putuka- (puugi!) tõrjevahendeid
* pärast viibimist puugiohtlikus piirkonnas kontrollige üle oma keha, lastel vaadeke hoolikalt kõrvataguseid.

Kui puuk on hammustanud:

* katsuge puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada (sest kui puuk on nakatunud, on olulised ka paar tundi!);
* kui see endal ei õnnestu, pöörduge abi saamiseks arsti poole – Raplas tulge haigla EMO`sse, telefon vajadusel 48 90 747
     * puugist ei tohiks väga kõvasti kinni haarata, ei tohi tema tagakeha pigistada ega teda määrida (nt õliga);
* puugist tuleks kinni võtta võimalikult pea lähedalt, võimalusel kasutada peenikesi pinsette ja ettevaatlikult sikutada;
* puugi hammustuskoht peske vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
* kui pärast metsaskäiku tekivad mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või  ilmnevad külmetushaiguse taolised nähud või kui hammustuskoht hakkab punetama,               minge arsti juurde, kindlasti rääkige arstile leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.