Alustasime pulmonoloogiaõe vastuvõttudega

  • -

Alustasime pulmonoloogiaõe vastuvõttudega

Tags : 

Raplamaa haiglas on võimalus tulla pulmonoloogiaõe vastuvõtule.

Pulmonoloogiaõde nõustab kopsuhaiguseid põdevaid patsiente ja tema pereliikmeid. Vastuvõtuks on vajalik saatekiri.

Pulmonoloogiaõe vastuvõtul:

  • nõustame kopsuhaigust põdevat patsienti ja tema pere ning selgitame haiguse olemust ning sellega toimetulekut (astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus);
  • õpetame ravimite inhalatsiooni- ja köhimistehnikat, hingamisharjutuste teostust;
  • räägime enesetunde ja tervise jälgimiseõpetusest;
  • õpetame ravimite manustamist ja raviskeemi järgimist.

 


  • -

Diabeediõe vastuvõtt

Tags : 

Raplamaa haigla polikliinikus toimub teisipäeviti diabeediõe vastuvõtt.

Diabeediõde:

– selgitab diabeetikule ja tema pereliikmetele diabeedi olemust ja tüsistusteriski
– hindab patsiendi terviseriske ( sh. KMI, rasvaprotsent)
– õpetab kasutama glükomeetrit
– õpetab veresuhkrutaseme korrigeerimist, selgitab kuidas ära tunda hüpoglükeemiat ja kuidas selle puhul toimida
– õpetab insuliini süstimist
– hindab insuliinravi saava patsiendi terviseseisundit, tervisenäitajaid ja ravitõhususust
– diabeedipäeviku täitmise õpetus
– nõustab diabeetikut õige toitumise osas ja analüüsib toitumispäevikut.

Diabeediõe vastuvõtule tulekuks on vajalik suunava arsti saatekiri.

Info ja aja broneerimine registratuuris – 484 4050 

 

 


  • -

Puugihaigused ja vaktsineerimine

Tags : 

Puugihooaeg algas aprillikuust ja kestab oktoobrikuuni, kui mahe talv seda ei pikenda. Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses, teatab amet. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida. Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates.

Ameti sõnul on ohustatud ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud. Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad.

Samuti peaksid ennast vaktsineerima need, kel kavas reis puukentsefaliidi ohualadele Kesk- ja Ida-Euroopas, Skandinaavias, Leedus ja Lätis. Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas üheksa kuud kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks kolmas süst teha.

Iga kolme aasta pärast on vaja teha kordussüst. Nii et ka need, kel on vaktsineerimiskuur pooleli – on vaja teha kolmas kaitsesüst – või on viimasest kaitsesüstimisest möödunud kolm aastat, peaksid juba praegu pöörduma arsti poole süsti saamiseks.

Kuigi terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, jõuab kiirvaktsineerimist veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust. Umbes 95 protsenti vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.

Ameti sõnul võib puukentsefaliidi viirusega nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks. Terviseamet juhib tähelepanu võimalikkusele nakatuda puukentsefaliiti ka toorpiima tarvitamisest.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, kuid puukborrelioosi vastu vaktsiin puudub.

Puugihammustuse vältimiseks:

  • kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
  • kasuta putukatõrjevahendeid;
  • pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.

Kui puuk on hammustanud:

  • katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada – kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
  • kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
  • ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
  • võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
  • võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
  • pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
  • kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

puukidepuuk


  • -

Psühhiaatria päevaravi

Tags : 

PSÜHHIAATRIA PÄEVARAVISSE suunab patsiendi psühhiaater oma saatekirjaga. Reeglina vajavad need patsiendid mitme spetsialisti konsultatsiooni ja nõustamist. Psühhiaatria päevaravis nõustavad haigeid psühhiaater, kliiniline psühholoog, vaimse tervise õde. Olenevalt patsiendi diagnoosist ja probleemidest kaasame ravimeeskonda sotsiaaltöötaja, tegevusterapeudi, füsioterapeudi, sisearsti või muu eriala arsti.

Psühhiaatria päevaravisse saavad tulla:
–        ägeda psühhiaatrilise diagnoosiga patsiendid, kellele on vaja koostada raviplaan ning leida ravivõimalused psühhiaatria päevaravi raames;
–        kroonilise psühhiaatrilise probleemiga haiged, kelle senine ravi vajab ümberhindamist, täiendamist ning kelle ravisoostumust on võimalik kinnitada päevaravis;
–        patsiendid, kelle igapäevane toimetulek on raskendatud ning kes vajavad psühhiaatri konsultatsiooni ja hinnangut puude- või töövõimetuse protsendi hindamiseks.

Vastavalt vajadusele saame psühhiaatria päevaravis läbi viia enamalt ühesuguste probleemidega patsientide grupinõustamist. Pereprobleemide korral osaleb päevaravis kogu pere.

Olenevalt haige diagnoosist ja kaebustest, korraldame sisearsti või neuroloogi konsultatsiooni, teeme analüüsid ja uuringud. Füsioterapeut saab nõu anda, kuidas tulla toime psühhiaatrilise haiguse või muu diagnoosiga kaasuvate lihaspingetega. Milline on konkreetse patsiendi vajadus konsultatsiooni või ravimeetodi järele, otsustab ravimeeskond. Kui haige diagnoos ja seisund nõuavad jälgimist, korduvaid nõustamisi ja raviprotseduure, siis tuleb patsient päevaravile mitmel järjestikusel päeval või vastavalt määratud sagedusele.

Psühhiaatria päevaravil viibib patsient, arvestades kõiki eelnevaid tegevusi, igal ravipäeval vähemalt 4 tundi. Sellesse aega mahub ka lõunasöök. Haigel on päevaraviks olemas voodikoht. Üleriided saate jätta polikliiniku garderoobi.

Üldjuhul leiab patsient päevaravile tulekuks transpordiviisi ise, aga kui transport saab takistuseks, palun andke sellest teada ja haigla leiab võimaluse aitamiseks.

Raplamaa haigla korraldab psühhiaatria päevaravi haigla B-korpuse (uuem osa)  III korrusel ja patsienti saadab erinevate spetsialistide juurde vaimse tervise õde.

Täiendav info 48 90 701.


  • -

Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus

Tags : 

Alates 01.01.2016 SA Raplamaa Haigla osutab Sotsiaalkindlustusametiga (SKA) sõlmitud lepingu alusel sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust (SRT).

Teenust osutatakse SA Raplamaa Haiglas:  Rapla linn, Alu tee 1.

Me oleme korraldanud teenuse osutamise selliselt, et isikul on võimalik meie juures saada kõiki  talle vajalikke sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid.

Loodud on tingimused liikumispuudega inimestele juurdepääsuks: lift ja kaldtee. Haigla juures on olemas parkimisvõimalused.

Informatsiooni rehabilitatsiooniteenuse kohta  on võimalik saada tööpäeviti  kella 10.00 – 13.00 telefonil: 4890748,53455237 või e-post teel: haigla@raplahaigla.ee või mai.einama@raplahaigla.ee

Meie kodulehel saab teenuse kohta täpsemalt lugeda siit.


  • -

Raplamaa Haigla saab uue juhi

Tags : 

SA Raplamaa Haigla nõukogu otsustas kutsuda tagasi senine haiglajuht Aivar Tooming ning nimetada uueks haiglajuhiks dr Kaire Aadamsoo.

Raplamaa haigla asutamislepinguga sätestati haigla eesmärgiks jätkusuutlik tegevus üldhaiglana ning eriarstiabi pakkumise säilitamine elanikonnale, sh ambulatoorses osas vähemalt asutamise hetkel pakutud 16 arstlikul erialal.

Ligi aastase Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga võrgustunud haiglana tegutsemise ajal on Aivar Toominga juhtimisel suudetud ambulatoorsete teenuste valdkonnas kaasata täiendavalt arste ning vastu võtvate erialade valikut on isegi suurendatud. Vastavalt varasemale kokkuleppele on lõpetatud vaid iseseisva statsionaarse psühhiaatria osakonna tegevus, kuid vastavat abi osutatakse enam ambulatoorselt ning uue teenusena on käivitatud psühhiaatriline päevaravi.

Paraku on samal ajal haigla niigi raske majanduslik olukord muutunud aastaga veelgi keerulisemaks. Haigla ei suutnud püsida nõukogu poolt kinnitatud eelarves, lõpetas 2015.aasta suure kahjumiga ning kujunenud olukord tingib nõukogu poolse sekkumise tegevjuhtimisse.

Arvestades, et Raplamaa haigla võime viia läbi plaanitud hoonete rekonstrueerimine ja tervisekeskuse rajamine sõltub oluliselt ka haigla majanduslikul tulemusel põhineval iseseisval krediidivõimekusel, tegi Regionaalhaigla ühe asutajana nõukogule ettepaneku määrata ajutiselt haigla juhatajaks Regionaalhaigla esindaja, kelle ülesandeks oleks haigla tegevuskulude saneerimine ja tõhusama koostöö ülesehitamine mõlema haigla vahel.

Regionaalhaigla juhi ja Raplamaa haigla nõukogu esimehe Tõnis Alliku ettepanekust lähtuvalt valis nõukogu haigla uueks juhatajaks pikaajalise juhtimiskogemusega Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja dr Kaire Aadamsoo. Dr Aadamsoo täidab Raplamaa haigla juhi ülesandeid saneerimisperioodil, jätkates samal ajal ka Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhtimist. Pärast saneerimisperioodi lõppu kuulutab nõukogu Raplamaa haigla juhi kohale välja uue konkursi.

Tõnis Alliku sõnul on Regionaalhaigla võtnud selle sammuga suurema vastutuse Raplamaa haigla käekäigu eest. „Hetkel näeme, et tugevdades Raplamaa haigla juhtimist ning kahe haigla vahelist koostööd, suudame haigla välja aidata majanduslikust surutisest. Soovime seejuures säilitada ka olemasolevaid arstiabi teenuseid“, ütles Allik. „Regionaalhaigla igakülgne tugi Raplamaa haiglale on olemas ja jätkub ning olen kindel, et suudame haiglat juhtida asutamislepingus kokkulepitud eesmärkide suunas“, kinnitas Allik.

Teise Regionaalhaiglaga võrgustunud haigla, Läänemaa haigla, finantsolukord on positiivne ning juhtkond on saavutanud nõukogu poolt püstitatud eesmärgid.

Regionaalhaigla